IN MEMORIAM Felix Urve (13.06.1928 – 23.05.2017)

Teatrile pühendunud. Näitlejaid armastav. Loodust austav. Need on esimesed mõtted, mis seostuvad Sinu nimega, Felix. Sain Sinuga tuttavaks 47 aastat tagasi. Siis juhtisid Sa väikeses Wismari-pargi majas A. H. Tammsaare nim. Rahvateatrit. Kokku ligi kolmkümmend aastat. Istusid hilistel öötundidel tekstiraamatu taga, et ette valmistada järgmist proovi. Tegid proovisaabujaile võileibu, et Sinu näitlejad pärast päevatööd oma rollidega tegeleda jaksaksid. Siis tundus see kõik mulle liigse hoolitsusena. Seda meenutades  mõistan Sinu omakasupüüdlikku armastust oma näitlejate vastu.  Ja kui proov läbi, siis panid Sa käima hiigelsuure “Tembr” lindimaki, et oma lavastustele hakata otsima taustamuusikat. Lendlauseks sai pidudel Sulle esitatud soov “Felix, pane mölamasinale rihmad peale!”. Ja siis tarisidki Sa välja “Tembr” maki, et rahvast tantsitada. Andsid kuulata võõramaa lugusid, mida öösel lindistanud olid. Sinu lavastuste muusikalised kujundused oli tuntud-teatud.

Pärast Eesti Teatriinstituudi lõpetamist töötasid Sa lühikest aega televisioonis. Andeka näitleja ja koomikuna lavastasid Sa kuuekümnendail mitmeid suurlavastusi, kus ühendasid sõna ja muusika. Ja neist aegadest räägitakse lausa legende. Mitmetunnised piletisabad “Estonia” kontserdisaali ja “Kalevi” spordihalli kassaluukide taga, saalitrügijate surve all lõhutud ukseklaasid, kordusetendused teisteski Eesti linnades. Rahvas ootas neid muusikalisi lavalugusid, sest midagi sellist ei tehtud siis veel ei teles ega kutselistel lavadel. Saateorkestrit juhatasid Aleksander Rjabov ja Emil Laansoo. Bändis mängis kaasa Eri Klas.

Mõnekümne ruutmeetrises proovisaalis valmisid M. Karusoo «Kõik oleneb meist» (1970), A. Arbuzovi «Vanamoodne komöödia» (1972), A. H. Tammsaare «Vargamäe» (1973), E. Vetemaa «Jälle Püha Susanna» (1974) ja paljud teised lavastused.

Eriline oli Sinu suhe loodusega. Juba varakevadel kadusid Sa pikkadeks päevadeks metsa. Sügisel üllatasid Sa oma kolleege seenetoitude ja moosidega. Sinu sünnipäev suve hakul oli oodatud sündmus, sest siis oli ikka oodata ülimaitsvaid seeneroogasid. Ja oh neid sügisesi seiklusjutte Sinu metsakäikudest!

Meenuvad Sinu kaugekõned kultuurimajadesse, kui Sa väljasõiduetendusi ette valmistasid. Etenduse aegade kokkuleppimisele eelnesid pikad sissejuhatused poliitikast ja majandusest, ilmast ja inimestest. Hüüdsime vahel Sinu telefonikõnele sekka “Felix, küsi, mis ilm neil seal Obinitsas on?”. Aga just need pikad vestlused olid Sinu erilised inimeste lähedale minekud. Ringreisid olid Sinu kirg, sest just väljasõitudel tundsid Sa, et oled oma näitlejate kui oma pere keskel.

Sa olid oma maises elus üksikuitaja. Teatrirahvas oligi ju Sulle Sinu ainus pere. Nüüd oled Sa saanud osaks eluloodusest. Loodusest, mis liigub ikka loomispulbitsusest loojumisrahusse.

 

Rahu Sulle, hea kolleeg!

Jaan Urvet

Eesti Kultuurkapital jagas aastapreemiad.

Eesti Kultuurkapital jagas aastapreemiaid 20.jaanuaril Kohtla-Järvel. 
Harrastusteatri aastapreemia: 
Vilde teater
loominguliste otsingute, harrastusteatrite valdkonna elavdamise ja teatrikunsti tulemuslikkuse eest aastal 2016.

PALJU ÕNNE!

 

TÄNA!!!

20.jaanuaril 2017 kell 19:00 
Kultuurikeskuses Lindakivi (Koorti 22, Tallinn)
"Vanamoeline komöödia"
Autor: Aleksei Arbuzov
Lavastaja: Alla Zorina (Moskva)
Osades:
Tatjana Derbenjova-Jakobsen
Aleksei Jakimanski

Etendus on vene keeles eestikeelsete tiitritega.
Piletid Piletilevist ja Kultuurikeskusest Lindakivi 10 €

Lahkus teatrimees Erich Jaansoo

16. novembril 2016 suri näitleja ja lavastaja Erich Jaansoo. Aastail 1944–1974 Vanemuises, Draamateatris ja Noorsooteatris töötanud Jaansoo pühendas suure osa oma elust Haapsalu teatirelule.
Ta oli aastakümneid edukalt tegutsenud Randlase teatri üks asutajatest ning lavastaja, kes tõi teatri juurde mitu põlvkonda näitlejaid.

Erich Jaansoo sündis 28. novembril 1920 Pärnumaal. Majanduslike raskuste tõttu kolis pere algul Viljandisse ja sealt Tartusse, kus noor Jaansoo liitus Tartu Töölisteatri õpperühmaga ning 1940. aastatel tegi ta kaasa  Vanemuise teatris.1950-53 õppis Jaansoo GITIS-e eesti stuudios. Pärast lõpetamist töötas ta Tallinnnas, algul näitlejana Draamateatris ja seejärel näitleja ja peaadministraatorina Noorsooteatris.

1974. aastal kolis Erich Jaansoo Haapsallu ning pühendas ennast jäägitult sealsele teatrielule. Ta juhendas Haapsalu kultuurimaja näiteringi, millest 1978. aastaks kasvas välja rahvateater Randlane. Aastatel 1978–2013 tõi Jaansoo harrastusteatris lavale ligi 40 näitemängu. Jaansoo õpetas noori teatrihuvilisi Randlase teatri õppestuudios ning Haapsalu Muusikakooli teatriklassis. Ta oli üks Valge Daami suveteatritraditsiooni alusepanijatest, töötades näitejuhina lavastuse “Haapsalu legend” väljatoomise juures (autor Paul Kilgas, lavastaja Ilmar Tammur, 1979). Jaansoo tegi kaasa mitmes hilisemas Valge Daami lavastuses, viimati 87aastasena.

Tohutu pühendumuse ja energiaga suutis ta harrastusteatrit mitu aastakümmet koos hoida, nii et kunstiline tase, proovidistsipliin ning tõsine suhtumine olid laisakstegevast isetegemise rõõmuga taskaalus. Jaansoo teadis, kuidas töötada harrastajatega nii, rahvateater ei muutuks isetegevuseks selle sõna pilkavas tähenduses. Ta on lähedastele tunnistanud, et ega tal polnudki muud elu kui teater. Erich Jaansoo oli tegus kuni väga kõrge eani, tuues veel 90. sünnipäevaks taas välja ühe oma edukamatest lavastustest (“Kummaline missis Savage”).

Erich Jaansoo oli Valgetähe V klassi teenetemärgi ja Haapsalu vapimärgi kavaler ning Haapsalu linna aukodanik.

Ärasaatmine 25. novembril kell 12 Haapsalu Kultuurikeskusest.

Seminar "Igasse kooli kooliteater"

Eesti Harrastusteatrite Liit kaardistab kooliteatrite hetkeolukorda

Eesti Harrastusteatrite Liit kaardistas Eestis tegutsevate kooliteatrite hetkeolukorda, et välja selgitada, miks pole igas Eesti koolis võimalust tegeleda kooliteatriga. Selgus, et probleemiks pole noorte huvi puudumine vaid suurimad mured on seotud hoopiski ruumi ja vahendite puudumisega.

Selle tõttu kutsus Eesti Harrastusteatrite Liit 27. oktoobril kokku seminari “Igasse Eesti kooli kooliteater”. Selle äärmiselt optimistliku nimega seminari eesmärk on arutleda kooliteatri praeguste probleemide üle ning leida neile koos lahendus, mis aitaks kaasa edasisele arengule. Seminarile on oodatud nii kooliteatrite juhendajad, lavastajad kui ka maakonna ning riigi tasandil kultuurispetsialistid.

Ilmselt võib iga kooliteatri vilistlane lugeda terve rea positiivseid külgi, kuidas on nad just tänu kooliteatriga tegelemisele jõudnud just sinna, kus nad praegu on. Seepärast tahab Eesti Harrastusteatrite Liit teada, mismoodi saaks kooliteatrite tööd paremaks ja kättesaadavamaks muuta.

Eesti kooliteatritele on festivale korraldatud juba 35. aastat, kuid tundub, et need ei jõua endiselt igasse Eestimaa nurka. Hetkel toimuvad pea igas maakonnas igal kevadel teatripäevad, Eesti Harrastusteatrite Liit korraldab igal aastal riigifestivale kolmes vanuseastmes. MTÜ Tähetund ja kooliteater Liblikapüüdja korraldavad igal aastal Betti Alverile pühendatud luulepäevi põhikooli ja gümnaasiumi astmele. Kuressaares on igal kevadel Saaremaa Miniteatripäevad. Suvel kogunevad noored Tarsil ja Rannal kooliteatrite suvekoolis ning Harrastusteatrite Liit korraldab kirjanduslikke kooliteatrite projekte.