Kooliteater 2013 JÕGEVA

Žürii koosseisus Kaie Mihkelson, Elina Reinold, Toomas Lõhmuste, Aare Pilv,

Meelis Kompus, Martin Algus ja Rain Mikser tunnustasid:

 

Kooliteateater 2013 JÕGEVA

LAUREAAT

 

Teener

Rapla Riinimanda Teater juhendaja Valter Uusberg

 

Kas nii me olemegi?

Viimsi Kooli EKSPERIMENT juhendaja Külli Täht

 

Stiiliharjutused

Saaremaa Ühisgümnaasiumi teatritrupp KREISIS juhendaja Sirje Kreisman

 

Kristofer

omalooming

Kolga KOHAL-OLIJAD juhendaja Terje Varul

 

Augustus

Hermann Hesse

Jõgeva Gümnaasiumi kooliteater LIBLIKAPÜÜDJA

juhendajad Lianne Saage-Vahur ja Karl Sakrits

 

Pearätt

Marjane Satrapi novelli “Persepolis” ainetel

Haapsalu Gümnaasiumi teatritrupp VÕI MIDAGI SELLIST juhendaja Karel Rahu 

                                                                                                                                                                                                     

PARIM NAISNÄITLEJA

KAIRI JANSON

Pärnu Kunstide maja R. Laose teatristuudio

Pärnu Kunstide Maja teatriklass

 

PARIM MEESNÄITELJA

KRISTJAN PÕLDMAA

Pärnu Kunstide maja R. Laose teatristuudio

Pärnu Kunstide Maja teatriklass             

 

Varjundirikka minaotsingu

ERIPREEMIA

lavastusele Klaar

Anna Kõuhkna ja Karolin Kõrre

Viimsi Kooli K.O.K.K. ehk Kunstiliselt On Kõik Korrektne

(koostöös Tallinna 32. Keskkooliga)

juhendaja Eva Kalbus

 

Mõnusa mõttekiiksu

ERIPREEMIA

lavastusele 21.12

Ühistöö

Paide Ühisgümnaasiumi trupp MASKI TAGA

juhendaja Marju Mändmaa

 

Jõulise õrnuse

ERIPREEMIA

lavastusele  Meeste jutt

Lühistseenide mix:

Jefraim Sevela “Müü oma ema maha”, Anna Gavalda “35 kilo lootust”, Oleg Roi

“Monoloog meessoo kaitseks inimkonnas”, Evgeni Grishkovets “Tõeline mees”

Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumi teatriprojekt

juhendaja Tatjana Kundozjorova

 

Sotsiaalse julguse ja veenvuse

ERIPREEMIA

lavastusele Kastis

Anett Rannamets

Rakvere Reaalgümnaasiumi PROTEST

juhendaja Anett Rannamets

 

Lavaveduri

ERIPREEMIA

ELIS HAAVASALU

Tõrva Gümnaasiumi näitering

 

Helikujunduse

ERIPREEMIA

lavastusele Punane Hanrahan

Y. B. Yeats´i samanimelise novellitsükli põhjal

Tallinna 32. Keskkool

juhendaja Eva Kalbus

 

Mõttekandvuse

ERIPREEMIA

TÕNIS SESTVERK

Rakvere Reaalgümnaasiumi PROTEST

 

Minimalismi

ERIPREEMIA

lavastusele Johannes

Margus Karu “Nullpunkt” ainetel

Abja Gümnaasiumi noorte näitering

juhendaja Triinu Menning

Saaremaa Miniteatrite päevad 2013 ajakava!

16. märts

12.30- AVAMINE

13.30- Saaremaa ÜG Kreputlased (Rita Ilves) mittemuusikal "Lumivalgeke"

14.05- OG Mo-teater (Mare Noot) T. Voorel „Herakles“

14.45- Saaremaa ÜG Kresis (Sirje Kreisman) M.Under "Lapsehukkaja"

15.15- Tallinna Kristiine Gümnaasium DNA (Mart Usin) P.Handke ainetel "Eksperiment"

16.15-  Viimsi Kk K.O.K.K. (Daniil Merkuriev) M. Kesküla "Eksisteerimise ABC"

17.05- Paide ÜG Maski Taga (Marju Mändmaa) ühistöö "21.12"

17.50- SÜG Krevera (Rita Ilves) kompositsioon "Elu on lugu"

18.50- Rapla Riinimanda Teater (Valter Uusberg) M.Kivastik "Teener"

20.45- Kabaree

23.15- Pidu koolibändidega

 

17. märts

9.30- Näitemänguklubi Altermannid (Auli Auväärt) P.-E. Rummo "Tuhkatriinumäng"

10.30- Viljandi G teatristuudio (Silvia Soro) S. Soro "Metsarahvas"

11.30- H. Treffneri Gümnaasium (Kadri Kosk) M.Ulman "Võluõunad"

12.40- Rakvere RG "Karla" (Tiina Kippel) I.Herm "Estonia"

13.35- H. Treffneri G Unenäoklubi (Jan Teevet) V. Woolf "28.märts 1941"

15.00- Rakvere G Teatriansambel (Aili Teedla) omalooming "Unistuste hotell"

16.00- SÜG Kreisis (Sirje Kreisman) R. Queneau "Stiiliharjutused"

16.45- Viimsi Kk K.O.K.K. (Eva Kalbus) A. Kõuhkna, K. Kõrre "Klaar"

17.40- Rakvere RG Protest (Anett Rannamets) A. Rannamets "Kastis"

18.30- Karksi Noorteteater "O" (Silvia Soro) S.Soro "Minu sõbra lugu"

19.30- Jõgeva G Liblikapüüdja (Lianne Saage-Vahur) H. Hesse "Augustus"

21.45- Pidu ansambliga Ukerdajad

 

18. märts

10.00- Näitegrupp Protsess (Rainer Verner Samolberg) E. ja R. V. Samolberg, T. Turk  "-"

10.50- Tallinna Lilleküla G (Martin Junna, Rauno Meronen, Andres "Ande" Jakovlev) omalooming "Kelle jaoks klassikaline, kelle jaoks mitte"

11.35- H. Treffneri G Unenäoklubi (Jan Teevet) J.Teevet "Traktaat viimasele oinale"

12.05- KGeellased (Laura Oolup, Anneli Meisterson) L. Oolup "Mängi elu"

12.40- Film "Kabaree" (G. Kordemets)

14.15- LÕPETAMINE

Õpilasetlejate riigikonkurss!!!

8. veebruaril kogunesid üle Eesti etlejad-kooliõpilased Kostivere kultuurimõisasse riigikonkursile luuletusi ja proosapalu lugema. Osavõtt konkursist oli varasemast tihedam - kolmest vanusegrupist kokku oli esinejaid üle neljakümne. Žüriisse kuulusid lisaks allakirjutanule Toomas Lõhmuste ja Maret Oomer.

Kostivere kultuurimõis on kõrgete lagede ja kireva ajalooga renoveerimisjärgus hoone Tallinnast mitte väga kaugel. Selle üldine atmosfäär, teatav pooleliolev suurejoonelisus ning samas lihtne sõbralikkus jäi konkursipäeva tänuväärselt raamistama - nii, nagu ka Kostivere lapsnäitlejad, kes kaunilt kostümeerituna imelise lapseliku asjalikkuse ja lavaorgaanikaga esinesid ning etlejaid sisse ja välja juhatasid.

Võrreldes mõne varasema korraga, kui olen sarnast konkurssi näinud või hinnanud - Maretil ning Toomasel muidugi on sellekohaseid kogemusi aastate võrra rohkem -, jäi mulje, et üldine tase on hakanud ühtlustuma. Üks ohtlikke rehasid, millele noor etleja juhendaja utsitusel võib astuda, on üleliigne "näitlemine" - panen selle sõna jutumärkide vahele sellepärast, et tegemist ei ole mitte näitlejatehnikaga, mida, nagu Toomas nentis, ei saa etlemisest päriselt lahutada, vaid liigne illustreerimine, olgu siis miimika, žestikulatsiooni, intonatsiooniga. Tuleb meenutada ja meeles pidada, et etlemise esimene eesmärk on valitud tekst kuulajani tuua ja mõistetavaks teha, olgu see luuletus, mis kõigil koolilugemikest saadik peas, või mõni artikkel, mis ehk suhteliselt tundmatu. Vahendite valik on eelkõige lakooniline ja täpsust nõudev - tekstist peab aru saama kõigepealt etleja ise, mõistes pause, teksti liigendust ja võib-olla sellega kaasnevat suhet ja konteksti. Ka seekordsel konkursil tahtnuksime žüriiga mitmel korral rõhutada, et näiteks proosakatkendi valiku puhul tuleks mõista, et oluline pole mitte see, kui pikk see on - vastupidi, mida pikem, seda raskem on seda mõtestada, liigendada ja ka kuulajal vastu võtta ning kuivõrd ei hinnata mitte esmajärjekorras päheõppimisoskust, siis võib see etlejale sootuks karuteene teha. Mis muidugi ei välista ka pikemaid tekste, küll aga peaks nende kompositsioon selle siis põhjendama.

Miks sellised konkursid ning etlemine üleüldse olulised peaksid olema? Mitmel korral jäin õpilasi vaadates mõtlema ja kujutlema nende tulevasi teid ning seda, mis kontekstis võib noor inimene hiljem leida end olukorras, kus tulebki mis tahes kõnet või teksti veenvalt, ennast kehtestades esitada - kindlasti pole ainuvariant mitte teatrilaval, vaid selline vajadus võib tekkida igas valdkonnas kõnesid pidades, raadios või teles esinedes, mõnel koosolekul oma seisukohti esitades jne. Teksti mõttega andmise oskus on hindamatu väärtusega oskus ükskõik kus. Lisaks usun kindlasti, et esinemisolukord, kirjutatud teksti ettekandmise vajadus õpetab mõtet, mõtteandmist täiesti teistmoodi hindama. Kuigi žürii näeb iga inimest võib-olla viis, võib-olla kümme minutit ning ei või kaugemaleulatuvaid järeldusi teha, näib justkui teise plaanina esinejast aimuvat, kui palju ta üldse loeb, milliseid seoseid alateadlikult või sõnastamatult oma ettekantavas loob ja kui tähtsaks ta selle taustal peab nii oma formaadipõhise (üks luuletus, üks proosakatkend) esinemise põhjal nii publikuni viidavat mõtet kui iseend. Lavaline enesekindlus, kas või need kolm-neli sekundit, mille esineja võtab hindamaks, kas publik on valmis teda kuulama, kas kahinad on kahisetud ja kas tema häält on kuulda ka tagumisse ritta.

Nagu märkisin, minu kogemuse põhjal on etlemise üldine tase ühtlustunud ja seekordse riikliku konkursi üldine foon oli täiesti korralik, mistõttu žüriil oli esinemiste vahepeal laureaate välja selgitades ka põhjust omajagu vaielda. Mida keegi žüriist täpselt hindab ja jälgib, on paratamatult subjektiivne, ja selle juurde käivad ka teatavad analüüsimatud faktorid nagu lavasarm, mida ju tehniliselt õppida ei saa, või lava-ausus, mida ei oska isegi täpselt sõnastada. Minul endal oli kõige parem meel etlejate üle, kelle tekstivalik oli nende isikut arvestades täpne ja intelligentne, kusjuures kui keskkooli vanusegrupist ütles üks tüdruk (Westholmi gümnaasiumi õpilane Liisa Hõbe), et esitab iseenese kirjutatud luuletuse, käis läbi kogu žürii põgus ehmatus, sest taolistel konkurssidel (nagu tegelikult ka Lavakunstikooli sisseastumiskatsetel, mida olen mitmeid aastaid jälginud) võib see etlejale pigem karuteene teha. Ent luuletus - ning seda enam selle esitus - oli nii hea ja veenmisjõuline, et nähtavasti oli tegu väga teadvustatud ja õige valikuga.

Mida tulevikuks soovitada? Kõigepealt: lugeda. Hästi palju lugeda, ja lugeda just seda, mis ennast huvitab, sest mis ennast ei huvita, ei kipu huvitama ka kuulajat. Pidada meeles, et kõige olulisem on teksti mõte - kui sel juhul peaks ka lause või paar meelest minema, ei ole see märkimist väärt - niikaua, kui teksti andes ise mõttega juures olla ja mõista, mida ning kui palju publik aru saab. Julgeda laval olla ja rääkida ka viimastes ridades istujatega. Ja kuulata teisi.

Kirjutas Maria Lee Liivak

Žürii koosseisus Maria Lee Liivak (ERR, luuletaja ja vabakutseline lavastaja-dramaturg), Toomas Lõhmuste (ERR Raadioteater, näitleja, kõneõppejõud) ja Maret Oomer (EHL kooliteatrite juhendaja) tunnustas iga vanuseatmes kolme parimat:

Read More: Õpilasetlejate riigikonkurss!!!