Warning: A non-numeric value encountered in /home/harrastu/public_html/templates/as002048free/includes/includes.php on line 80
Arengukava

Eesti Harrastusteatrite Liidu arengukava 2016-2020

  • SISSEJUHATUS Open or Close

    Käesolev arengukava määratleb Eesti Vabariigi kultuuripoliitikast lähtuvalt MTÜ Eesti Harrastusteatrite Liidu (lühendatult EHL) arengu eesmärgid ning pakub välja tegevused nende saavutamiseks. Arengukava on koostatud aastateks 2016-2020.

    Arengukava koostamise eesmärgiks on kujundada ühine arusaam organisatsiooni ülesannetest ja arengusuundadest, et tagada mõtestatud ja sihipärase tegevusega Eesti Harrastusteatrite Liidu stabiilne areng. Arengukava kehtestab EHL strateegilised eesmärgid aastani 2020 ning määratleb arenguperspektiivi koos selleks vajalike ressursside kavandamisega.

    Dokumendi koostamise lähtealuseks on põhiseaduse preambula, mis sätestab ülesande kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Teiseks oluliseks ja arvestatavaks dokumendiks EHL arengukava koostamisel on „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“, mis sisaldab kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise põhimõtteid ning valdkondlikke prioriteete. Arengukava koostamisel tugineti ka Eesti elukestva õppe strateegiale tagamaks Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomise.

    Arengukava on organisatsiooni jätkusuutliku tegutsemise aluseks ja on koostatud EHL töö paremaks korraldamiseks. Arengukava reguleerib teatrikunsti valdkonna arengueelduste loomist ning harrastusteatri/kooliteatri rolli kultuuri valdkonna osana. Arengukavas püstitatud eesmärkidele tuginedes on koostatud tegevuskava aastani 2020. Eesmärgid ja nende täitmine ning aastane detailne tegevuskava koostatakse juhatuse poolt igal aastal, IV kvartalis. Selle käigus hinnatakse eelneva aasta jooksul saavutatud tulemusi ning vastavalt vajadusele tehakse täiendusi ka arengukavasse. Juhatus koostab kokkuvõtte arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks tehtust ja edastab sellekohase teave üks kord aastas EHL üldkogule.

    Arengukava koostamist alustati EHLi üldkogul 7.veebruaril 2015, liikmeid kohal 35, ja lõpetati 13.veebruaril 2016 toimunud ülekogul, liikmeid kohal 33. Arengukava arutati mitmel Liidu juhatuse koosolekul. Lisaks osales arengukava koostamisel Kultuuriministeeriumi esindaja.Üldkogu andis korralduse EHLi juhatusele uus arengukava kinnitada 2016. aasta veebruari jooksul.

    Täname kõiki, kes aitasid kaasa MTÜ Eesti Harrastusteatrite Liidu arengukava koostamisele.

  • EESTI HARRASTUSTEATRITE LIIDU TUTVUSTUS Open or Close

    Eesti Harrastusteatrite Liit on kultuurilis-hariduslik mittetulundusühing. Eesti Harrastusteatrite Liit on keskselts, mis koordineerib ja arendab rahvakultuuri valdkonna - harrasteatrid/kooliteatrid tegevust Eestis.

    1.1. KONTAKTANDMED

    Eesti Harrastusteatrite Liit

    registrikood 80070776

    Vene 6, 10123 Tallinn

    www.harrastusteatrid.org

    www.facebook.com/EestiHarrastusteatriteLiit/?ref=hl

    Telefon 6464 080

    1.2. ÜLDINE TUTVUSTUS

    Eesti Harrastusteatrite Liit on eraõiguslik juriidiline isik. Oma tegevuses juhindub EHL Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest, vabahariduse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja põhikirjast. EHL ühendab harrastusteatreid ja nende liikmeid.

    Eesti Harrastusteatrite Liit on asutatud 23. septembril 1989. a. Tallinnas.

    Aastatega on EHLi tegevus laienenud ja praegu ei tegele EHL mitte ainult oma liikmeskonnaga vaid koordineerib ja organiseerib teatri harrastuslikku liikumist nii täiskasvanute kui koolilaste osas kogu vabariigis.

    EHLi põhieesmärgiks on rahvuskultuuri traditsiooni säilitamine teatriharrastusliku tegevuse kaudu.

    Eesti Harrastusteatrite Liit:

    - korraldab koolitust;

    - kogub ja kirjastab õppematerjale ja muid teatriharrastusliku liikumise edendamiseks vajalikke trükiseid ja teabematerjale;

    - aitab asutada uusi harrastusteatreid;

    - kogub ja levitab teatriharrastuslikku tegevust puudutavat teavet;

    - korraldab koosolekuid, seminare, teatrifestivale, konverentse, laagreid, konkursse, ülevaatusi, foorumeid, loominguõhtuid ja muid sündmusi;

    - töötab välja kultuuri- ja haridusalaseid projekte ning koordineerib nende elluviimist;

    - osaleb koostööprojektides teiste ühendustega nii kodu- kui välismaal;

    - suhtleb harrastusteatreid ühendavate organisatsioonide ja teiste loominguliste ühendustega nii kodu- kui välismaal;

    - korraldab harrastusteatrite tegevuse ajaloo uurimist ja arhiivi;

    - algatab või toetab aunimetuste, riiklike autasude, loominguliste preemiate ja stipendiumide määramist harrastusteatrite valdkonna tegijatele;

    - tellib lavateoseid ja teatrialaseid kirjutisi;

    - võimalusel toetab liitu mittekuuluvate asutuste ja organisatsioonide teatriharrastuslikku tegevust

    1.3. LIIKMED Eesti Harrastusteatrite Liidu liikmed 13.veebruar 2016 seisuga 61.

    MAAKOND

    TEATREID KOKKU

    TEATRI NIMI

    VILJANDIMAA

    4

    Abja EHH-Teater

       

    Viljandi Nukuteater

       

    MTÜ Seasaare Näitemängu Selts

       

    Kolmas Voorus

    PÕLVAMAA

    1

    Alle-Saija Teatristuudio

    VALGAMAA

    3

    Otepää Teater

       

    Riidaja Rändurteater

       

    MTÜ Kungla muusikali teatritrupp

    HARJUMAA

    4

    AX-teater

       

    Jõelähtme Lavagrupp

       

    KEHRA NUKK

       

    MTÜ ART ARENA Teater Veer & Špaga

    TARTUMAA

    3

    Elva Sinilinnu Teater

       

    Teatritrupp "Emu"

       

    MTÜ Laulu-Mänguselts Helin

    RAPLAMAA

    4

    Hageri harrastusteater H.H.H.

       

    Kaiu Harrastusteater "Pooleldi ..."

       

    Kuimetsa rahvamaja näitering IDU

       

    Vana-Vigala näitetrupp "Topelt-Kiiks“

    LÄÄNEMAA

    2

    SEE-TEATER

       

    Teater Randlane

    JÕGEVAMAA

    7

    Jõgeva Linna Teater

       

    Wiera Teater

       

    Kasepää Teatritrupp

       

    MTÜ LOOK

       

    Palamuse Amatöörteater

       

    Põltsamaa Teater ELLUNÄOD

       

    Tabivere Harrastusteater

    PÄRNUMAA

    3

    Kaisma Võsateater

       

    Teater TRET

       

    Vändra näitetrupp

    JÄRVAMAA

    3

    Koeru Huviteater

       

    Paide Huviteater

       

    Alburahva Teater

    LÄÄNE-VIRUMAA

    5

    Laekvere Külateater "Eedi"

       

    MTÜ KaRakTer Rakvere Näitetrupp

       

    Ranna-Viru Rahvateater

       

    Roela näitering "Kartoffel"

       

    Sõmeru Näitering

    IDA-VIRUMAA

    2

    OTPAD

       

    Waene Muune

    SAAREMAA

    5

    MTÜ Saaremaa Teater

       

    Orissaare Kultuurimaja näitering

       

    Salme Vallateater

       

    Taritu Tubateater

       

    Tornimäe näitemänguselts TUNGAL

    TALLINN

    7

    Eesti Luguteater

       

    Improgrupp Jaa!

       

    Salme Teater

       

    Tallinna Tugikeskuse "JUKS" Näitetrupp

       

    Tallinna Võru Seltsi näitetrupp "Tungõl"

       

    Teoteater

       

    Vana Vabriku Kinoteater (MTÜ Lina ja Lava Selts)

    TARTU

    5

    Tartu Üliõpilasteater

       

    Teater Nora

       

    Vilde Teater

       

    Lendteater

       

    Must Jaam

    ÜLE EESTILINE TEATER

    2

    Eesti Näitejuhtide Teatritrupp

       

    Kesk-Eesti Teatritrupp

    VÄLISEESTI TEATER

    1

    Stockholmi HobiTeater

     

    1.3.1.KOOLITEATER

    Esinemiskunstide, eelkõige teatri, õpetamine on privileeg, aga ka vastutus. Kui see on tehtud hästi, võib see suuresti muuta noore inimese elu. Kui see on aga tehtud halvasti, siis võib see muuta noore inimese enesekindlusetuks ja hoida tema arengut tagasi. Seetõttu on kooliteater õpilasele olulisim võimalus teatrikunstiga tegelemiseks. Õpetaja-juhendaja roll on suur.

    Eestis on kooliteatri tegemine populaarne ja seda on toetanud kooliteatrite festivalide toimumine. Eesti Harrastusteatrite Liit korraldab igal aastal kooliteatrite riigifestivale kolmes vanuseastmes. Idee teatrifestivali korraldamiseks tekkis 1981. aastal ühel isetegevuse ülevaatusel. Esimene õpilaste teatrifestival toimus 1982. aastal Rakveres Valdur Liivi ja Maret Oomeri eestvedamisel. Selleks, et täpsemalt määratleda, millega on tegemist, sai festival nimeks „Kooliteater 1982, Rakvere“. Sellist nimekuju kannab festival tänapäevani. Esimesest festivalist võttis osa 11 gruppi. Programmis oli teatri- ja tsirkuseetendusi, aga ka luulekavasid. Kuna festivalist osa võtta soovijate arv kasvas kiiresti, siis alates 1990. aastast hakati korraldama eraldi festivale keskastmele (5. – 9.kl) ja keskkooli õpilastele. Alates 2002. aastast toimub igal aastal ka algklasside festival. Riigifestivalidest saavad osa võtta kõikide maakondade ning Tallinna ja Tartu esindajad. Selleks, et valikuid teha, korraldatakse eelnevalt maakondlikke teatripäevi või festivale. Tänu nendele kohalikele teatripäevadele on kooliteatrite süsteem väga avatud ja laiapinnaline. Lisaks toimub igal aastal mitmeid kooliteatrite sündmusi:

    Luuleteatrite festival algklasside ja põhikooli õpilastele “Tuulelapsed” Jõgeval

    Teatrifestival Teenifest Laulasmaal

    Õpilasetlejate riigikonkurss erinevais Eestimaa paigus

    Saaremaa Miniteatripäevad“ Kuressaares, Saaremaal

    Teatrifestival “Savilind” puuetega lastele Tartus

    Betti Alverile pühendatud luulepäevad “Tähetund” Jõgeval

    Kirjanduslik teatriprojekt

    Eesti kooliteater on unikaalne nähtus oma pikaajaliste traditsioonidega ja mitmekülgsete sündmuste poolest. Taolist iga-aastast riigifestivalide süsteemi ei ole Põhjamaades ega Baltikumis.

    Festivalid on arendanud ja tõhustanud õpilaste teatrikunstialast tegevust. Kuid kasutamata on teatrikunsti kasvatuslikud ja hariduslikud võimalused ja potensiaal üldharidus koolides, mis tagaks kõigile õpilastele võimaluse teatriprotsessis osaleda.

    Kooliteatrite tegevuse peaülesanded on läbi aegade olnud:

    1. Isiklike võimete ja oskuste arendamine konkreetsete teatritegevuste kaudu.

    2. Õpilastele läbi praktilise teatritegevuse võimaluse andmine eneseavastamiseks oma isiksuse mõistmiseks ja mitmekülgseks arendamiseks.

    3. Õpilastele võimaluse andmine oma eneseväljendusoskuse arendamiseks.

    4. Eesti keele hoidmine ja kasutamine loovas eneseväljenduses.

    5. Sotsiaalses keskkonnas tegutsema õppimine.

    6. Suhtlemine kultuurses loovkeskkonnas.

    7. Enesedistsipliini arendamine loovtegevuste kaudu.

    8. Teatrikunsti väljendusvahenditega tutvumine ja kasutamine eneseväljendamiseks.

    9. Õpilaste huvi äratamine teatri kui kunstiliigi vastu.

    10. Kultuurse teatritarbija kujundamine.

    11. Kultuuriruumi laiendamine.

    Selliste eesmärkide elluviimine on aga täna seoses teatriõpetuse puudumisega õpetajate koolituses peaaegu võimatu.

    Eesti Harrastusteatrite Liit võtab endale eesmärgiks toetada igakülgselt kooliteatrite tegevust Eesti koolides. Toetame ja peame äärmiselt vajalikuks alustada õpetajate regulaarset teatrikunstialast koolitust, mis ühendaks õpetajate pedagoogilised teadmised teatrikunsti põhialustega, mis võimaldaksid neil töötada kooliteatri juhendajana üld- ja huviharidus koolides.

    1.4.OLULISEMAD TEGEVUSED JA PROJEKTID

    OLULISEMAD TEGEVUSED

    AASTA

    TEGEVUSTE MÕJU

    EHLi asutamine, organisatsiooni arendamine, liikmeskonna loomine

    1989-2016/PIDEV

    Liikmed mõjutavad üle Eesti kogukondlikku kultuurielu. EHL vahendab ja kogub informatsooni harrastusteatrite valdkonna kohta läbi liikmete ja maakondade kontaktisikute. Läbiviidud projektid ja erinevad koostööprojektid on suurendanud liikmeskonna organisatsioonilist kuuluvustunnet. Paranenud on info liikumine, liikmeskond on teadlikum koolitusvõimalustest ning toimuvatest teatrisündmustest

    Kooliteatrite riigifestivalid

    1982/PIDEV

    Kolmes vanuseastmes toimuv teatrifestival on iga-aastane sündmus, kus saab ülevaate kooliteatrite tegevusest

    Kooliteatrite kirjanduslikud teatriprojetkid

    1996/PIDEV

    Kirjanduse tuvustamine läbi teatrikunsti suurendab huvi kirjanduse vastu üldiselt, hetkel arendab ka õpilaste lugemust. Teatrikunsti aluste koolitus tingimuste loomine kooliteatrite juhendajatele/lavastajatele

    Harrastusteatrite riigifestival

    1997/PIDEV

    Harrastusteatrite tippsündmus täiskasvanute teatritele hetkeseisu hindamiseks ja arengute analüüsimiseks

    Külateatrite festival

    2000/PIDEV

    Valdkondlik sündmus annab esinemisvõimalust ja arendab teatri tegemise taset. Kogemuste vahetamine ja üksteiselt õppimine

    Kodulehe täiustamine

    FB lehe käivitamine

    2002

    2011

    EHLi tegemistest ülevaate andmine kõigile huvilistele

    Sotsiaalmeedia kasutamine PRks

    Harrastusteatrite suvekool

    2002-2006

    2011-2015/PIDEV

    Harrastusteatrite näitlejate ja lavastajate teatrikunsti kompetentsuse kasv läbi

    koolitusevõimaluse loomise. Liikmeskonna suurenemine, tegevuse laiendamine maakondadesse

    Maakondlikud teatripäevad/festivalid kooliteatritele ja harrastusteatritele

    2006/PIDEV

    EHL toetab maakondi speatisalisti või žüriiliikme viibimisega festivalil (rahaline toetus). Sellega on tõstetud teatrikunsti kvaliteeti maakondades. Oluline märksõna on tagasiside

    Harrastusteatrite näitlejate, lavastajate, toetajate tunnustussüsteemi loomine

    2007/PIDEV

    Iga kahe aasta tagant tegijate tunnustamine teenetemärgiga. Üksikisiku tähtsustamine ja tegijate motiveerimine.

    Balti riikide koostöö

    2008-2015/PIDEV

    Balti riikide harrastusteatrite ja Rahvakultuuri Keskuste teatrispetsialistidega uute koostöövõimaluste loomine, teatrikogemuse jagamine

    Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ dokumendi alusdokumendi koostamine

    2013

    Alusdokumendi koostamine koostöös teiste rahvakultuuri valdkondadega parendas keskseltside koostööd ja mõistmist rahvakultuuri valdkonnast tervikuna

    Rahvakultuuri andmebaasi hindamine

    2013-2015

    Olulisel kohal on kogu valdkonna kajastav andmebaas ja selles seotus teiste statistikaandmebaasidega Eestis

    Mentorprogrammi käivitamine

    2013-2017

    Teatrikunsti aluste koolitus igasse maakonda

    Ühisprojektide korraldamine

    I 1993 “Circulus”

    1998-2000

    2003-2004

    2015

    Erinevates maakondades toimuv suvine vabaõhulavastus suurendab harrastusteatri nähtavust, liikmeskonda, ühtekuuluvustunnet ja arendab teatrikunsti aluseid.

    Peamisteks rahastusallikateks on keskseltside tegevustoetused: Rahvakultuuri Keskuse ja Eesti Kultuurkapitali, erinevad projektitoetused Eesti Kultuurkapitali erinevatest sihtkapitalidest, ekspertgruppidest, erinevatest kohalikest omavalitustest, Hasartmängumaksu Nõukogust (EV Kultuuriministeerium, EV Haridus- ja Teadusministeerium), Põhjamaade Ministrite Nõukogu, KÜSK.

    1.5. KOOSTÖÖ JA VÄLISSUHTULUS

    Eesti Harrastusteatrite Liit tegutseb kui keskselts, peamisteks koostööpartneriteks on tema liikmed.

    EHLi liikmeskond katab võrgustikuna peaaegu kogu Eesti. See võimaldab olla indikaatoriks teatud protsesside mõju hindamisel, anda sisendeid nii ettepanekute kui ka tagasisidestusena strateegiate kujundamisesse ja olla heaks kaaskõnelejaks kultuuripoliitika väljatöötamisel erinevatel tasanditel.

    EHLi koostööpartnerid on:

    Kultuuriministeerium

    Rahvakultuuri Keskus

    Haridus- ja Teadusministeerium

    Rahvakultuurivaldkonna keskseltsid

    Maavalitsused, omavalitsuste liidud ja kohalikud omavalitsused

    Eesti Vabaharidusliit

    EMSL Vabaühenduste Liit

    Eesti Teatri Agentuur

    Teatrid

    Eesti Teatriliit

    Eesti Näitlejate Liit

    Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia

    Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia

    Fondid ja programmid

    EHL Kuulub mittetulundusühingusse EMSL ja Eesti Vabaharidusliit.

    Eesti Harrastusteatrite Liit on IATA/AITA (Ülemaailmse Harrastusteatrite Liit) ja selle regionaalse alaliidu NEATA (Põhjamaade ja Baltikumi Amatöörteatrite Alianss) liige. Lisaks kuulub Eesti Draamaprojektide Nõukogu EDERED (European Drama Encounters - Rencontres Europeennes de Drama) ühendusse.

  • HETKEOLUKORRA ANALÜÜS Open or Close

    ORGANISATIOONI TUGEVUSED

    ORGANISATIOONI NÕRKUSED

    EHL suudab koondada palju erineva žanri ja tugevusega teatreid

    Informatsiooni liikumine/vahendamine. Kommunikatsioon

    Harrastusteatrid Eestis on aktiivsed. Teatrikunstiga tegelemine sobib erinevatele inimtüüpidele, olulisel kohal on grupitahe – sõpruskond, inimressurss

    Väline turundus. Festivalide väike kajastamine

    Toimib liikmeskonna võrgustik üle Eesti

    Puudub info kõigi valdkondades tegutsevate truppide kohta

    Liikmeskond on aktiivne

    Organisatsiooni arendamine. Liikmeid võiks rohkem olla

    EHL on võimeline kaasama erinevaid teatreid

    Valdkonna killustatus

    Tugevad traditsioonid ja populaarsed ühisüritused

    Erialase haridusega eestvedajate vähesus

    Hästi toimiv büroo, omab kontorit

    Rahvakultuuri spetsialistide ülekoormatus

    Arenev koduleht, FB, meililist

    Puudub valdkonna tugiisik maakonnas

    Oskus kasutada ressursse optimaalselt

    Vahendite nappus

    ORGANISATSIOONI VÕIMALUSED

    ORGANISATIOONI OHUD

    Koostöö

    Harrastustegijate passiivsus. Suhtumine EHLi liikmelisusesse

    Laiapõhjaline kultuurispetsialist

    Vähene teadlikkus

    EMSL, KÜSK

    Juhendajate vähesed oskused/teadmised

    Maakondlik esindaja

    Järelkasvu puudumine

    Koolituste ja kogemuste jagamine

    Teatrite administratiivvõimekus

    Mentorprogrammi jätkamine ja arendamine

    Teatrite kaasamise võimekus

    EHL kui nõustaja

    Bürokraatia

    Organisatsiooni arendamine

    Vähene rahastus riigi poolt

    Liikmete omapanus

     

    Muukeelsed teatrid

     

    Avalikud suhted

     

    Täiskohaga töötajad, (lisa)töötajad

     

    Ühisürituste arendamine

     

    Info mängupaikadest, kostüümidest, dekoratsioonidest

     

    Tunnustamise traditsioonid

     

    2.1.ORGANISATSIOONI HETKEOLUKORRA ANALÜÜSI JÄRELDUSED arengukava 2012-2015 põhjal

    0 – ei käivitunud, 1 – ei õnnestunud, 2 – õnnestus osaliselt/töös, 3 – õnnestus täielikult

    Tegevused

    0

    1

    2

    3

    Eesmärk 1. Tegus ja jätkusuutlik organisatsioon

    Meede 1. Ühine tegutsemine

    Struktuuri ülesehituse analüüs, vajadusel selle muutmine, täiustamine

         

    X

    Liikmete aktiivne osalemine organisatsiooni töös

       

    X

     

    Alaliitude aktiivne osalemine organisatsiooni töös

    X

         

    Leida/valida maakondlikud tugiisikud

     

    X

       

    Andmeside arendamine, uute andmeside võimaluste kasutamine (truppide omavaheline suhtlemine, avatus arengust tingitud muutustele, monitooring e pideva ülevaate loomine maakonna truppide hetkeseisust)

       

    X

     

    Suurprojektide ettevalmistamine (ühiste koostöövormide kasutamine, positiivne kuvand tegusast organisatsioonist, kommunikatsioon)

         

    X

    Liikmete aktiivne loominguline teatrialane tegevus (julgus olla eestvedaja, algataja, vastutaja. Oskus olukordi lahendada. Eestikeelse kultuurikeskkonna arendamine ja ahvatlevamaks muutmine)

         

    X

    Kohtumised truppidega, nende vajaduste ja võimaluste väljaselgitamine ja organisatsiooni tegevusplaanide tutvustamine

         

    X

    Koduleht kui arenev ja muutuv keskkond, järjepidev tegevus kodulehe arendamisel/täiendamisel

       

    X

     

    Mentorprogammi käivitamine

         

    X

    Liikmestruppide tegevusaruanne (veebipõhine aruanne)

    X

         

    Nõustamisvõrgustiku loomine

       

    X

     

    Harrastusnäitlejate andmebaasi loomine

    X

         

    Meede 2. Liidrid

    Olemasolevate eestvedajate kaardistamine

     

    X

       

    Ülevaade tegutsevatest ja võimalikest eestvedajatest

       

    X

     

    Koolitusvajadus ja sellel baseeruv koolitustellimus (eestvedajate hindamine, tagatud kvaliteet, kutsestandardid)

       

    X

     

    Eestvedajate aktiviseerimine ja uute kaasamine (uute truppide sünd, erinevate koostöövormide sünd, olemasolevate truppide värskendamine, osavõtt erinevatest teatrifestivalidest)

       

    X

     

    Diplomilavastus

    X

         

    Koostöö õppeasutustega

       

    X

     

    Koolitustellimus

         

    X

    Täiendkoolitus

         

    X

    Välislavastajate ja –näitlejate kaasamine

         

    X

    Meede 3. Organisatsiooni nägu

    Organisatsiooni atribuutika väljatöötamine ja selle pidev täiustamine ja kasutamine (märgid: liikmemärkide, teenetemärkide väljatöötamine, stiiliraamat, koduleht, administraator)

       

    X

     

    Tunnustamine (väärikate inimeste ja saavutuste hindamine ja meelespidamine, noore tegija märkamine - „märka tegijat“)

       

    X

     

    Liikmemärgid

    X

         

    Sümboolika

       

    X

     

    Meened

    X

         

    Eesmärk 2. Kunstiline tase

    Meede 1. Koolituste korraldamine

    Väljakujunenud koolitusmudel, selle ajakohasuse hindamine (Laiem, eri koolkondade kaasamine, osalejate oskuste ja võimete maksimaalne kasutamine - võimekus huvitavaks rollilahenduseks, loomingulise taseme tõus, hindamine, analüüsivõime)

       

    X

     

    Koostöö tehnilise valdkonna töötajatega: (kunstnikud, valgustajad, butafoor-dekoraatorid, jne.). (oskus kasutada erinevaid tehnilisi võimalusi, tehniliselt keerukamate lahenduste kasutamine, erinevate spetsialistide kaasamine)

         

    X

    Õppereisi korraldamine

    X

         

    Spetsialiseerunud koolituslaagrid

         

    X

    Mentorprogramm

       

    X

     

    Kunstnike, valgustajate, butafoor-dekoraatorite jne. kaasamine loomeprotsessi

       

    X

     

    Meede 2. Festivalide korraldamine

    Festivalide korraldamine (festival kui ideede, kogemuste, oskuste, koolitusvõimaluste ja koosolemisrõõmu vahetamise paik, organisatsiooni teadvustamine)

         

    X

    Festivalide programmide koostamise ja meeskonna moodustamise põhimõtete väljatöötamine (tegusa meeskonna loomine, võimalusterohke festivali toimumise paik, ladus festivali toimimine)

         

    X

    Festivali meeskonna loomine

         

    X

    Festivali toimumise koht, arvesse võttes võimalikult erinevaid mängukohtade võimalusi

         

    X

    Festivali raport

    X

         

    Teatrite ringreisid

         

    X

    Eesmärk 3. Arvestatav koostööpartner

    Meede 1. Koostöö arendamine

    Oma valdkonna järjepidev tutvustamine (riik omab ülevaadet valdkonnas toimuvast, ideede rakendamine ja tulemuste esitlemine, vastastikune usaldus valdkonna rahastamisel)

         

    X

    Koostöö kohalike omavalitsustega (arusaam organisatsiooni poolt hallatava valdkonna tööst, valdkonna oskuste kasutamine KOV töös, valdkonna eestvedajate abistav/täiendav finantseerimine)

         

    X

    Rahvusvahelise koostöö arendamine (tihedam suhtlus, ühiste aluste ja kokkupuutepunktide otsimine ja kasutamine ja kogemuste vahetamine ühises tööprotsessis, ühised koostööprojektid)

         

    X

    Koostöövõimaluste arendamine nii organisatsiooni siseselt kui väliselt

       

    X

     

    Infovõrgustiku loomine

     

    X

       

    Tehnilise teeninduse keskus. Dekoratsioonide rent

     

    X

       

    Kodulava plaanide andmebaas

     

    X

       
  • ARENGUSTRATEEGIA 2016-2025 Open or Close

    3.1.MISSIOON

    Eesti Harrastusteatrite Liidu missiooniks on vaimseid väärtusi hindava ja materiaalseid väärtuseid kasutada oskava inimese kujunemisele kaasa aitamine teatrikunsti kaudu ning tema loomingulise ja tegusa elamiseviisi toetamine.

    3.2. VISIOON

    EHL loob tingimused rahvuskultuuri ja keele väärtustamiseks.

    EHL loob võimalusi erinevatele koostöövormidele nii kodu- kui välismaal.

    EHL avardab teatritegevuse piire ja aidanud kasutusele võtta uusi teatritegevuse vorme.

    EHL toetab teatrikunsti valdkonnas tegutsejate omavahelist suhtlemist ja kontaktide loomist. Kaasanud rahvusvähemused.

    Eesti Harrastusteatrite Liit väärtustab inimeste loomingulist vabadust, katsetamise julgust, innovaatilist mõtlemist ja ideede rakendamist ja meeskonnatööd läbi teatrikunsti.

    PÕHIVÄÄRTUSED

    Oma töö korraldamisel ja eesmärkide seadmisel tugineme sellele, et meie:

    liikmed – on aktiivsed, teotahtelised, rõõmsad, pühendunud inimesed, kes hindavad ja väärtustavad Eesti rahvakultuuri ja teatrikunsti.

    oleme suunatud koostööle – organisatsiooni liikmeskonnal on ühised huvid ning soov teha koostööd nii omavahel kui erinevate partneritega.

    oleme avatud – organisatsiooni tegevused on suunatud nii oma liikmetele kui koostööpartneritele, tegeletakse valdkonnaga tervikuna, osaletakse koostöö- ja arenguprojektides, toimib pidev infovahetus.

    3.3.STRATEEGILISED EESMÄRGID.

    Visiooni saavutamiseks ja missiooni täitmiseks on EHL püstitanud järgmised eesmärgid:

    3.3.1. EESMÄRK Tegus ja jätkusuutlik organisatsioon

    MEEDE 1: Ühine tegutsemine

    MEEDE 2: Eestvedajad

    MEEDE 3: Organisatsiooni nägu

    3.3.2. EESMÄRK Kunstiline taseme tõstmine.

    MEEDE 1: Koolituste korraldamine

    MEEDE 2: Festivalide korraldamine

    3.3.3. EESMÄRK Arvestatav koostööpartner

    MEEDE 1: Koostöö arendamine

    MEEDE 2: Organisatsiooni arendamine

  • TULEMUSED MÕÕTMISE JA HINDAMISE KORD Open or Close

    Eesti Harrastusteatrite Liidu arengukava on koostatud perioodiks 2016-2020. Arengukavas plaanitud tegevuste elluviimise eest vastutavad EHL liikmed ja liikmete poolt valitud juhatus.

    Arengukava tulemuslikkust näitavad püstitatud eesmärkide täitmine, tegevuste plaanipärane elluviimine ja koostööpartneritelt ning liikmetelt saadud tagasiside.

    Tulemusi hinnatakse läbiviidavate küsitluste abil. Nende tulem on ajendiks muudatusettepanekute tegemisel tegevuskavasse või arengukavasse.

    Arengukava vaadatakse juhatuse poolt üle igal aastal üks kord. Aastane detailne tegevuskava ja eelarve koostatakse eelneva aasta IV kvartalis. Vajadusel tehakse arengukavasse muudatusi. Põhimõtteliste muudatuste tegemisel esitatakse uuendatav arengukava kinnitamiseks EHLi üldkogule.

  • ARENGUKAVA JA TEGEVUSKAVA UUENDAMISE KORD Open or Close

    Käesolev arengukava on alus Eesti Harrastusteatrite Liidu juhatuse ja büroo töötajate tegevuste iga-aastaseks planeerimiseks.

    Arengukava elluviimisest tehakse juhatuse poolt kokkuvõtted üks kord aastas üldkogule. Arengukava täiendatakse vastavalt vajadusele.

    Arengukava elluviimisel lähtutakse Eesti riigi pikaajalistest sihtidest kultuuri- ja elukestva õppe valdkonnas.

  • TEATRIHARRASTUSE AJALOOST EESTIS Open or Close

    Esimesi teatriharrastusalgeid võib leida dialoogi ja tegevusega laulumängudes ning kalendri- (mardi-, kadri-, vastla- ning jaanilaulud) ning elusündmustega (eriti pulmades) seotud tavandites.

    1529.a. Tallinna Linnakooli õpilaste avalik etendus, Terentiuse komöödia "Androslanna“, Raekoja saalis.

    Esmakordselt kasutati eesti keelt laval 1784.a. August von Kotzebue (3.05.1761- 23.03.1819) erateatri Revaler Liebhaber Theater’ i rahvatükis "Isalik ootus".

    1865.a. asutatud "Vanemuise" lauluseltsis etendusid Lydia Koidula rahvusaatelised "Saaremaa onupoeg" (1870), "Kosjakased" (1871).

    1871.a. anti esimene teatrietendus ka "Estonia" seltsis Tallinnas (asut. 1865.a.)

    1873.a. Viljandi "Koidus"

    1874.a. Narva "Ilmarises"

    1875.a. Pärnu "Endlas"

    1882.a. Kuressaares.

    1878.a. loodi Tartus A. Wiera juhtimisel esimene püsitrupp.

    Töölisteatreid. Suur menu oli Tallinnas Lutheri vabriku rahvamajas J. Rossfeldti ja A. Umbergi juhtimisel aastail 1908-1914 töötanud näiteringil.

    Aastail 1935/36 tegutses Eesti seltsides harrastusringidest kõige enam näiteringe, 304.

    Uute lavateoste saamiseks korraldas Eesti Haridusliit 1928.a. esimese näidenditevõistluse, kuhu laekus üle 100 käsikirja.

    Teatriharrastus katkes peaaegu täielikult pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940.a.

    1947.a. taastusid esimesed näitetrupid.

    1959.a. korraldati rahvateatrite esimene vabariiklik ülevaatus.

    1956.a. hakati Bernhard Lülle juhtimisel korraldama isetegusteatrite suvekoole.

    Aastail 1968-1992 koolitati harrastusteatrite näitejuhte Tallinna Pedagoogikaülikoolis.

    1986.a. korraldati Viljandis esimene rahvusvaheline harrastusteatrite festival.

    Alates 1980.a. korraldatakse igal aastal erinevais paikades pärast maakondlike ülevaatusi kooliteatrite üleriigilisi festivale.

    1989.a. loodi Eesti Harrastusteatrite Liit (EHL)

    Alates 1997.a. korraldatakse harrastusteatrite (näiteringide) üleriigilisi festivale.
    1997.a. korraldati Viljandis esimene rahvusvaheline nukuteatrite festival "Teater kohvris". Populaarseks on saanud ka õpetajate näitetruppide festivalid (alates 1998.a. Viljandis), rahvusvahelised tänavateatrite festivalid (alates 1996.a. Tallinnas) ja suvised harrastusteatrite suurprojektid. Aastaid on Haapsalu lossipargis etendatud "Valge Daami" lugusid.

    Erilise populaarsuse on omandanud kooliteatrite liikumine. Alates 1980.a. korraldatakse igal aastal erinevais paikades pärast maakondlike ülevaatusi kooliteatrite üleriigilisi festivale.

    Alates 1992.a. on kooliteatrite delegatsioonid osalenud ka Euroopa laste- ja noorte draamakohtumistel.

    1989.a. loodud Eesti Harrastusteatrite Liit (EHL) korraldab üleriigilisi festival ja välissuhtlust. Aktiivset koostööd tehakse koolituse ja riigisiseste festivalide korraldamisel Rahvakultuuri Keskusega. 1991.a. võeti EHL vastu Ülemaailmse Harrastusteatrite Liidu (International Amateur Theatre Association – IATA) liikmeks. Esmakordselt osales Eesti delegatsioon täisliikmena IATA kongressil Ankaras 1995.a. Esmakordselt oli Eesti esindatud harrastusteatrite maailmafestivalil 1999.a. Marokos (Tabivere Huviteater A.-E. Kerge "Per Aspera Ad Astra").

    Alates 1998.a. kuulub EHL Põhja-Euroopa Amatöörteatrite Allianssi (North European Amateur Theatre Alliance – NEATA), mis on Ülemaailmse Harrastusteatrite Liidu (IATA) regionaalne alaliit.

  • EHL tegevuskava ja tulemused aastatel 2016 - 2020 Open or Close
    1. Tegus ja jätkusuutlik organisatsioon
    Meede Tegevus Tulemus ja mõõdik 2016 2017 2018 2019 Vastutaja Märkused ja kommentaarid
    1.1. Ühine tegutsemine 1.1.1.Struktuuri ülesehituse analüüs, vajadusel selle muutmine, täiustamine Positiivne kuvand tegusast organisatsioonist, avatus arengust tingitud muutustele
    monitooring e. pideva ülevaate loomine maakonna truppide hetkeseisust, eestikeelse kultuurikeskonna arendamine ja ahvatlevamaks muutmine, harrastusnäitlejate andmebaasi loomine
    Juhatus, üldkogu, liikmed
    1.1.2. Liikmete aktiivne osalemine organisatsiooni töös Suurprojektide ettevalmistamine, ühiste koostöövormide kasutamine, liikmete aktiivne loominguline teatrialane tegevus, liikmestruppide tegevusaruanne (veebipõhine aruanne) Üldkogu
    1.1.3. Maakondlike tugiisikute leidmine/valimine Kommunikatsioon, julgus olla eestvedaja, algataja, vastutaja, olukordade lahendamise oskus 2016 terve aasta Büroo
    1.1.4. Andmeside arendamine, uute andmeside võimaluste kasutamine Koduleht kui arenev ja muutuv keskkond, järjepidev tegevus kodulehe arendamisel/täiendamisel Büroo, kodulehe administraator Doris Hallmägi
    1.1.5. Mentorprogammi jätkamine Kohtumised truppidega, nende vajaduste ja võimaluste väljaselgitamine ja organisatsiooni tegevusplaanide tutvustamine, nõustamisvõrgustiku täitmine 2016 terve aasta 2017 terve aasta Büroo
    1.2.Eestvedajad 1.2.1. Olemasolevate eestvedajate kaardistamine Ülevaade tegutsevatest ja võimalikest eestvedajatest, eestvedajate aktiviseerimine ja uute kaasamine 2016 terve aasta 2017 terve aasta Büroo
    1.2.2. Koolitusvajadus ja sellel baseeruv koolitustellimus Tagatud kvaliteet, kutsestandardid, III kvartal Büroo Uueks mentorprogrammisk valmistumine ja kokkuvõtete tegemine
    1.2.3. Osavõtt erinevatest teatrifestivalidest Uute truppide sünd, erinevate koostöövormide sünd, külalislavastajate ja –näitlejate kaasamine, hindamine – analüüsivõime
    1.3. Organisatsiooni nägu 1.3.1. Maine kujundamine Organisatsiooni atribuutika väljatöötamine ja selle pidev täiustamine ja kasutamine, liikmemärgid, koduleht 2016 terve aasta 2017 terve aasta Juhatus, büroo, liikmed
    1.3.2. Tunnustamine Väärikate inimeste ja saavutuste hindamine ja meelespidamine, uue tegija märkamine ("märka tegijat"), reglemendi välja töötamine, organisatsiooni liikmete töö ja tegevuse väärtustamine, Tegijate tunnustamine. EHL liikmete tunnistus 2016 terve aasta 2018 terve aasta Juhatus, büroo, liikmed
    1.3.3. Organisatsioon on äratuntav Organisatsioon on nähtav Büroo, liikmed
    2. Kunstiline taseme tõstmine
    Meede Tegevus Tulemus ja mõõdik 2016 2017 2018 2019 Vastutaja Märkused ja kommentaarid
    2.1. Koolituste korraldamine 2.1.1.Koolitusaluste hindamine ja erinevate koolitusprogrammide elluviimine. Lavastajate ja juhendajate koolitus Väljakujunenud koolitusmudel, selle ajakohasuse hindamine, laiem, eri koolkondade kaasamine, õppereisi korraldamine, spetsialiseerunud koolituslaagrid, mentorprogramm Büroo, üldkogu
    2.1.2. Loomingulise taseme tõus Osalejate oskuste/võimete maksimaalne kasutamine - võimekus huvitavaks rollilahenduseks, kogemuste jagamine harrastajalt harrastajale, koostöö professionaalsete lavastajate ja näitlejatega Büroo, juhatus
    2.1.3.Tehniliselt keerukamate lahenduste kasutamine Koostöö tehnilise valdkonna töötajatega (kunstnikud, valgustajad, butafoor-dekoraatorid, jne.), oskus kasutada erinevaid tehnilisi võimalusi, erinevate spetsialistide kaasamine, kunstnike, valgustajate, butafoor-dekoraatorite jne. kaasamine loomeprotsessi Büroo
    2.2. Festivalide korraldamine 2.2.1. Festival kui ideede, kogemuste, oskuste, koolitusvõimaluste ja koosolemisrõõmu vahetamise paik Organisatsiooni teadvustamine, tegusa meeskonna loomine, võimalusterohke festivali toimumise paik, arvesse võttes võimalikult erinevaid mängukohtade võimalusi Büroo, liikmed
    2.2.2. Festivali raport – vaataja mulje Julged loomingulised otsingud ja nende kajastamine meedias Liikmed
    2.2.3. Teatrite ringreisid Huvitavad ja omanäolised loomingulised tulemused, aktiivne kultuurivahetus. Liikmed
    3. Arvestatav koostööpartner
    Meede Tegevus Tulemus ja mõõdik 2016 2017 2018 2019 Vastutaja Märkused ja kommentaarid
    3.1. Koostöö arendamine 3.1.1. Oma valdkonna järjepidev tutvustamine Riik omab ülevaadet valdkonnas toimuvast, ideede rakendamine ja tulemuste esitlemine, vastastikune usaldus valdkonna rahastamisel, valdkonna eestvedajate abistav/täiendav finantseerimine, riik toetab organisatsiooni tegevust, partnerlussuhete rohkus (koostöölepingud) Juhatus, büroo, liikmed
    3.1.2. Koostöö kohalike omavalitsustega Arusaam organisatsiooni poolt hallatava valdkonna tööst, valdkonna oskuste kasutamine KOV töös, rahastajate finantseeringud Üldkogu, liikmed
    3.1.3. Rahvusvahelise koostöö arendamine Tihedam suhtlus, ühiste aluste ja kokkupuutepunktide otsimine ja kasutamine ja kogemuste vahetamine ühises tööprotsessis, ühised koostööprojektid, Büroo
    3.1.4.Koostöövõimaluste arendamine nii organisatsioonisiseselt kui -väliselt Infovõrgustiku loomine Üldkogu, liikmed
    3.1.5.Tehnilise teeninduse keskus. Dekoratsioonide/kostüümide rent, kodulava plaanide andmebaas 2016 terve aasta Liikmed
    3.2. Organisatsiooni arendamine 3.2.1. Lisafinantseeringute leidmine Lisafinantseeringute suunamine töökeskkonna parandamiseks ja uute koostööpartnerite leidmiseks Büroo
    3.2.2. Uute tegutsemisvormide leidmine ja rakendamine Talvekool, kodulehe edasine arendamine, infovõrgustiku loomine 2017 terve aasta